|
0 - 3 nädalat
Selle etapi tähtsus on, et kutsikast kasvaks võimalikult tugev ja hea vastupanuvõimega koer. Terve ja rahulolev kutsikas sööb ja magab. Kuna ta silmad ja kõrvad on kinni ei häiri teda tavaliselt miski, juhul kui emal on piisavalt piima ja kutsikate ruum on soe (umbes 25°C). Kui kutsikatel on külm või on nad näljased, hakkavad nad vinguma.
1 - 3 nädala vanuseid kutsikaid peaks võtma kätte, silitama neid ja rääkima. See loob hea aluse, et kutsikast kasvaks inimsõbralik koer.
Selles eas kutsikad 2/3 ööpäevast magavad ja 1/3 söövad.
Umbes kahe nädala vanuselt avanevad kutsikatel silmad ja nad hakkavad tõusma jalgadele.
4 - 7 nädalat
See etapp on kutsika arengu seisukohalt üks tähtsamaid, kõik sellel etapil õpitu jääb meelde kogu eluks. Liigutused muutuvad koordineerituteks ja kiiremateks, kutsikas lõpetab imemise ja läheb üle tahkele toidule. Sellel etapil kujunevad toitumisharjumused ja mis veelgi tähtsam, määratakse, milliseks kujuneb koera edaspidine elu inimühiskonnas. Alati märgitakse koera omaniku kõrval ära ka koera kasvataja, sest just temast sõltub suurel määral tulevase koera iseloom ja käitumismallid. Sellepärast ongi oluline võtta kutsikas hea kasvataja käest, kellel on olnud piisavalt aega, oskusi ja tahtmist kutsikat eluks ette valmistada. Kutsikad peavad sellel eluetapil saama olla koos ema ja õdede-vendadega, et nad õpiks koeramaailma käitumisreegleid. Liiga vara (5 - 6 nädalaselt) ema juurest ära võetud kutsikad jäävad teiste koerte suhtes kogu eluks ebakindlaiks ja arglikeks (või agressiivseteks). Need kutsikad, kellel on sellel eluetapil vähe kontakte inimestega, kellega ei tegeleta piisavalt, jäävad eluks ajaks iseloomuvigadega, mida hiljem on peaaegu võimatu korrigeerida (argus, agressiivsus, närvilisus jms). Nad tunnevad ennast kindlamalt koerte kui inimeste seltsis.
Kui kavatsete osta kutsikat, uurige kindlasti järele, milline on kutsikate ema ja isa iseloom, sest iseloom, nagu muudki omadused, päranduvad vanematelt järglastele. Samuti võtavad kutsikad suures osas ema käitumismallid üle.
See nn sotsialiseerumisfaas on parim aeg kutsika õdedest-vendadest lahutamiseks ning uue perega kohanemisek s. Kui minnakse kutsikat koju tooma, peaks eelnevalt olema selge, kes hakkab olema kutsikale kõige tähtsam inimene peres, see peaks hoidma kutsikat kojusõidu ajal süles ja tegelema esimestel nädalatel kutsikaga kõige rohkem. Kutsika kohanemis- ja õppimisvõime on selles eas suur. Ta võtab kergesti omaks uue pere eluviisi, talle tuleb algusest peale selgeks teha, mis on lubatud ja mis on keelatud. Kutsika võtmine suvepuhkuse algul, juhul kui see veedetakse kodunt eemal (näiteks suvilas), ei ole kutsika arengut arvestades mitte kõige parem. Puhkuse lõppedes muutub kutsika elukoht ja -stiil täiesti ja tal on muutustega raske kohaneda.
Selles eas õpib kutsikas kergesti selgeks (kui teda muidugi õpetada) lihtsamad käsklused. Kogu õpetus peab olema kutsika jaoks tore ja mänguline. Kui kutsikaga on kavas hiljem koertenäitustest osa võtta, siis on just selles eas paras aeg anda algõpetust (õpetada seismist ja hammaste näitamist).
7-8 nädalat
See on aeg, kus kutsikas läheb pesa soojusest ja kaitstusest välismaailma.
Uued lõhnad, uued kohad on väga võõrastavad kutsikale
toimetulemiseks, ta ilmselt ei lähe väga kaugele aedagi omapäi.
Ta on õues valmis vaid loomulikke vajadusi rahuldama. Kindlus hakkab varsti
kasvama ning ta hakkab mõne nädalaga avastama järjest enam ja enam enda
ümber. Ta võib ka karta pimedust, see on küllaltki tavaline. Ära kutsu esimesel lädalal liiga palju inimesi kutsikat vaatama, las ta veendub enne oma pere heasoovlikkuses. Ta õpib selgeks oma nime ning see tähendab, et kui ta sinu juurde tuleb, siis hakkab juhtuma midagi toredat. Ära kunagi kutsu koera selleks, et temaga pahandada. Kui pahandamine on möödapääsmatu, mine ise koera juurde ja tee seda. Kiitus, hellitused ja soe kindlustunne on sel ajal elutähtsad.
8-10 nädalat
Olete külastanud oma loomaarsti ning saanud esimese kaitsesüsti. Nüüd on paras aeg kaelarihma tundmaõppimiseks. Hangi esialgu kerge nailonrihm ning hiljem pisut suurem, kui kutsikas on kasvanud. Pane rihm kaela ning jäta see nii, kutsikas küll kratsib ja võib olla esialgu heitunud. Kui võimalik, las ta jääb magama ja magab, rihm kaelas. Alguseks piisab ka tunnikesest.
Kuigi kutsikas ei või veel jalutamas käia, püüa teda endaga kaasa võtta autosse, näiteks poodi minnes või lapsi kooli-lasteaeda viies. Kui on võimalik, vii teda süles elava liiklusega tänava või tee äärde, ka see tuleb kasuks. See harjutab teda müraga, vuhinatega, tuledega, inimestega. Kindel on, et kui lähed kutsikaga poodi, saad ümbritsetud inimestest, kes püüavad talle pai teha.
Avastad, et kutsikas hüppab üles ja see hakkab muutuma häirivaks. Nüüd on aeg
see tüütu komme välja juurida. Kutsikal on hea meel sinuga kohtumisest, kuid kui
teed vea sellega, et võtad ta sülle, siis ainult julgustad teda sellega hüppama
veelgi rohkem ja kõrgemale. Lükka ta õrnalt maha tagasi, toetades tema õlgadele,
siis kükita tema tasemele ning rõõmusta valjult. Praegu on ta küll tilluke
süütuke, ent kuuekuuselt ja üle viie kilosena on temaga hoopis teine
lugu.
10-12 nädalat
Nüüd tunneb kutsikas end oma ümbruses kindlalt, võib olla küllalt rahulikult ka üksinda ja puhtusepidamises peaksid olema tehtud tuntavad edusammud. Kaelarihm peaks nüüd jääma kauemaks kaela ning on hea aeg jalutusrihma katsetamiseks. Selleks kinnita jalutusrihm kaelarihma külge ning las kutsikas jookseb esialgu niisama. Ole hoolikas tema järele vaadates ning ära püüa rihmale astudes teda pidurdada, kui ta jookseb ära millegi seninägematu eest, mis teda taga näib ajavat. Mõne aja pärast võta rihma ots enda kätte ning tõmba kutsikat väga tasa enda poole. Sellega peab kaasnema palju kiitust. Siis võite proovida koos jalutada, pigem julgustuse ja kiituse kui pingul rihma mõjul. Kui kõik õnnestub, siis proovige sedasama õues. Võib juhtuda, et näed seal peru elukat, kes kargab ja tirib rihma otsas vajalikule hoopis vastupidises suunas. Palju julgustamist ja kiitust on jällegi abiks ning tasuda tuleb ka vähimaid sammukesi. Altkäemaks maiusetükikeste näol on siin suureks abiks.
13 - 16 nädalat
See on kiire õppimise iga. Iseloomu väljakujunemise seisukohast on väga tähtis, et kutsikas saaks selles eas palju uusi muljeid. Kutsikas, keda ei viida kodunt või koduaiast välja, võib muutuda araks või umbusaldavaks võõraste inimeste ja olukordade suhtes. Sellepärast peab kutsikat (kui tal on immuunsus tekkinud) võtma "seltskonda" kaasa. Harjutama teda autosõidu, rahvarohkete kohtade ja erinevate inimestega. Soovitav on jätkata eelmisel etapil alustatu õpetamist. Tähtis on teada, et kutsika õppimisvõime ei ole kogu elu jooksul nii suur kui selles eas.
Nüüdsest peaks koolituskava olema juba täitmisel, lubatud ka lühikesed jalutuskäigud rihmaga, ent ettevaatlik ult. Kui sul on lähedal ohutu ja sobiv ala, siis on suurepärane aeg lasta kutsikas lahti, ent esialgu soovitatakse, et keegi oleks täiendavalt abiks. Varusta end koeraküpsistega ning kui ta on lahti päästetud, tee rõõmsat häält ning jaluta vaikselt edasi. Loodetavasti ta järgneb, sest on ebakindel omal algatusel jalga laskma. Julgusta teda mõneks sammuks omapead ning siis kutsu ta tagasi, kiida rohkesti, anna maiust ja patsuta, nõnda korduvalt.
Kuigi see võib näida enneaegse murena, on palju kergem juurdetulekut õpetada praegu kui et lükata see kutsika viie-kuuekuuseks saamiseni edasi, mil too võib joosta juba oluliselt kiiremini kui sa ise!
Katsu leida kutsikate "lasteaia rühm", see on suureks abiks kutsika sotsialiseerumisel. Toitmise ajal saab õpetada istumist ja ootamist ning ooteaega järkjärgult pikendada.
5 - 6 kuud
Selles eas on kutsikad eriti alistuvad, nad tunnustavad peremeest, on väga koostöövalmid, täidavad meelsasti käske.
Jätkake koduse kasvatusega. Kutsikas peab teadma, mida tohib ja mida mitte, peamine on järjekindlus. On väga segadusseajav, kui ühel päeval tohib näiteks mööblile ronida ja teisel mitte. Lastepiirded on väga kasulikud, kui on tarvis kutsika ala piirata, näiteks kui ta on märg või mudane.
...tagasi |
